Ene
Foorum Koosseis Kroonika Repertuaar Kontaktandmed Hooaeg Kaarli kiriku kodulehekülg Proovid Tutvustus
    

KROONIKA
HOOAEG 2007-2008

Koori kroonik - Kadi Heinsalu

Ene Üleoja juubel 26. augustil 2007 Mustpeade Majas

See oli üks ilmatu uhke ja otsatult lõbus pidu. Juba varasest lõunast kogunes me koor Tõnismäe prooviruumi hääli lahti laulma. Mikk oli ema juubeli puhuselt tõsine ja kandis musta. Meil olid aga seljas pidulikud kirevad suveriided, mitte talaarid või punane suvevorm, sest nii oli juubilar soovinud. Samuti ei olnud meil lilli, kuna neid juubilar just ei soovinud. Igatahes liikusime pärast lühikest hääleharjutust vanalinna. Et seal juba Üleoja käe all oma lood läbi laulda. Meie esitasime muu hulgas Siimeri „Kuidas ma teaksin“, mida autor klaveril saatis. Kohal oli Nooruse koor ja Nooruse vilistlaste koor, poiste- ja tütarlastekoor – vaid meeskoor ehk puudus. Kontserdi alates lubati meil saalis vabad kohad täis võtta, et teisi esinejaid kuulata. See polnud muidugi võimalik, kuna publikut oli nii palju, et koorirahvas ja teisedki seisid püsti saali tagaosas ja isegi koridorides. Silma järgi võis mitusada inimest olla. Kontsert oli armas ja liigutav, eriti Ene lapselaste etteasted. Miku kaks nooremat astusid üles veel ka isetegevuse korras, tormates vahel vanaema juurde saali ette ja nurudes paid või sülle tõstmist. Tore ja muhe oli Urmas Sisaski kingitus, tükk meteoriiti. Pärast kontserti algas juubilari jaoks ilmselt karmim etteaste, kuna koguneti kõrval saali ja hakati ükshaaval teda õnnitlema ja kätlema. Läbisegi improviseeritud laulukatketega. See võttis oma tunni, Usun, et Üleoja võis täitsa väsinud olla pärast seda maratoni ja kadus hetkeks, nagu presidendipaar vabariigi aastapäeval, kuskile taharuumi hinge tõmbama. Kuid juba oli tedagi näha buffet´laua ääres maiustamas ja lobisemas. Kolmas peo osa oligi kõige vabam ja mõnusam, kuna muusikud ja koorilauljad võtsid vabalt, kohtusid üle hulga aja ja vahetasid uudiseid. Tundus, et juubilar oli selleks õhtuks kokku toonud need, kes kunagi olid palju laulu läbi koos, ja oli tore mõnda vana tuttavat kohata. Enne õhtu läbisaamist ja tordi sissetassimist (nelja mehega!) esitas Nooruse vilistlaste meestegrupp tegusa tantsunumbri, lipsud hüplemas ja näod pingutusest leemendamas, mis naiste tungival nõudmisel ja nende meelehärmiks kohe kordamisele läks. Ja päris lõpus tuli „nael“ – Ene istus uhkesse limusiini Mustpeade maja ees. „Kas katus sõidab?“ tundis keegi koorilauljatest huvi. Limu katus sahises seepeale alla – sõitis küll - ja fännklubi karjus vaimustusest. Ene istus juhi kõrvale, lehvitas rõõmsalt ja libises hääletult öhe. Keegi karjus „Kibe! Kibe!“ Samal hetkel lahkus Pikalt tänavalt Hella Hundi eest viisakalt oma plärinale sobivat hetke oodanud tsiklimees, saates limut aueskordina.
Pilte üritusest http://kontsertkoor.homelinux.org/Ene_pidu/