Kontsertkoori lipp Foorum Koosseis Kroonika Repertuaar Kontaktandmed Hooaeg Kaarli kiriku kodulehekülg Proovid Tutvustus
 

KROONIKA
HOOAEG 2004-2005

Koori kroonik - Kadi Heinsalu

Rahvusvaheline koorikonkurss –
võit jäi Eestisse, kuid mitte meile

Aprilli lõpus seisis meie koor kolmas kord Estonia laval rahvusvahelise koorikonkursi osalejana ja Miku juhtimise all oli see esimene konkurss üldse. Festival toimus 21.-24. aprillini 2005, osavõtvaid koore oli kokku 34 (Austriast, Lätist, Horvaatiast, Itaaliast, Soomest, Norrast, Rootsist, Tšehhist ja teadagi Eestist).

Arvult juba IX konkurss läks Eesti jaoks väga hästi, mille kinnituseks järgnev pressiteade kooriühingu koduleheküljelt: „Üle 17 aasta sai rahvusvahelise koorifestivali " Tallinn..." Grand Prix' omanikuks Eesti koor - kammerkoor Voces Musicales Risto Joosti juhatusel. Võistelnud 30 koori hulgas on see igati väärikas saavutus. Lisaks saavutas Voces II koha nii vanamuusika kui kaasaegse muusika kategoorias, mis kasvatab nende võidusumma 80 000 kroonini. Õnne võib soovida teistelegi omamaistele muusikutele: auhinnalisi kohti ja eripreemiaid võitsid:
Eesti TV lastekoor (Lii Leitmaa),
Estonia Seltsi Segakoor (Heli Jürgenson),
Tallinna Ülikooli kammerkoor (Merike Aarma ja Aivar Leštšinski),
Vanalinna Muusikamaja tütarlastekoor (Maarja Soone ja Kaiu Põld),
ENLS neidudekoor Leelo (Raul Talmar ja Toomas Voll),
Revalia Kammermeeskoor (Hirvo Surva).

Meie saime renessanss- ja barokkmuusika kategoorias 9. koha, meist tagapoole jäi neli koori. Esitasime Mauchaut`i Missa esimest osa Kyrie, koos gregooriuse koraalidega selle vahel - tegemist on 14. sajandist pärit, kõige vanema säilinud missaga - ja ega vanal ajal laulmine lihtne olnud, saab missa pealt kinnitada. Vägagi raske! Teine lugu oli pisut hilisemast ajast, Heinrich Schützi motett „Herr, wenn ich nur dich habe” – teos, mis meiegi koori pani liikuma, sest jagunesime kahte koori ja vahetasime laval kohti. Raske oli muidugi jaguneda tenoritel, keda sel hooajal on vaid kolm. Kokkuvõttes läks väga toredasti, kuna Mikk vahetult enne lavale minekut meile meenutas „Me tulime siia musitseerima, mitte konkureerima”, siis võttis see ebaolulised pinged maha ja me esitasime oma teosed vormis, mille kohta Mikk hiljem vaid kiidusõnu lausus.

Järgmisel päeval oli meil koos teiste festivalikooridega esinemine Niguliste kirikus – jällegi suurepärane, 1,5 tundi kestnud elamus, kus tundus ja oli kuulda, et meiega koos on väga head ja tugevad koorid. Seal esitasime veel teisega Scützi, „Ich bin ein rechter Weinstock”.