Kontsertkoori lipp Foorum Koosseis Kroonika Repertuaar Kontaktandmed Hooaeg Kaarli kiriku kodulehekülg Proovid Tutvustus
 

KROONIKA
HOOAEG 2003-2004

Koori kroonik - Kadi Heinsalu

Hooaja lõpetamine Nõval
19. juuni 2004

Läksin mina, läksin mina Nõvaelle,
edes Tuba Mirumille,
piduksella kouruella Trummi talu viereksella,
rahvast tuli kaugeelta, Tallinnasta, mujaltmaalta, edes venepiirielta
tuli aga, tuli aga vanhaa miesta-
Vanemuine kandlen kanssa,
istumalla kaevuella näkineiun põlveella,
muruneiud murulla, mulgikuued kõndimassa,
torupillid hüüdemassa,
DC pillid puhumassa,
kui siis sääsed söödetud,
tantsud kerged tantsitud,
õllekapad tühjetud, 
poisid puhtaks pesetud ja kaevuvesi puhestud,
kotijooksud joóksetud, naljamängud mängitud,
vaeslapsed näideldud,
kõigil hääled hõisatud, kõigil jalad tervestud, kõigil meeled kirgastud jne.

 
Eriline ja tohutult meeldiv seltskond see kontsertkoor-  oskavad kohe pidutseda! Eriliselt mõnus pidu ja väga head organiseerijad!  
 
Tervitades Renate  Maria

Tuba Mirum – selline silt juhatas pidulisi suure tee pealt ära keerama Amadeusi suvekoju. Jah, viimati õpitud Reekviemi ühe osa pealkiri oli abiks ka Nõva metsade vahel.
See pidu jääb kindlasti meelde kui Reimo Kukkus Kaevu Pidu.
Reimo etteaste algas täiesti ootamatult õhtul hilja, kui kõik mängud ja näidendid pidid vaadatud olema. Kõike täpselt ei teagi, kuid ühel hetkel käis tume müts ja siis jooksusammud. Hetke pärast oli ümber kaevu kogunenud kamp koorirahvast, kes kõik püüdsid välja upitada rinnuni veel ulpivat Reimot. Reimo ise hoidis kramplikult kinni veekapast, mille ta kukkudes koos kaevukooguga kaasa oli tõmmanud. Kaevukook õnnestus temast lahti haakida ja mees välja sikutada. Tema riided pandi kuivama ja ta ise ei osanud ehmatusest suurt midagi kosta. Jah, Amadeusi kaev on keset muru madalate maakividega ümbritsetud, sinna võib kukkuda küll! On ennegi sealt näiteks kassipoega päästetud. Igatahes ime, aga Reimo jäi terveks.
Ilmaga oli õnnistatud. Sääskedega samuti. Päris rõõmustav oli, kui Mati saabus karbitäie sääsetõrjevahenditega.
Peo teema oli rahvuslik. Ei tea kust, kuid kõik olid mingil hetkel riietatud rahvariietesse, või vähemalt Vanemuiseks (Risto). Dirigent Mikk oli ülaltpoolt tumepruuni karvane teab-mis-rahvusest, altpoolt aga eestinaiselikult triibuline – tütre seelikus. Naised punusid pärgi pähe.
Anu avas ürituse leelotajana, ja edasi läks ühislaul. Pärast seda hõivasime Amadeusi maakodu rehealuse ja pressisime end umbes 20kesi suure laua taha. Mõni ei mahtunud ka. Aurav keedukartul, hapukurk ja Anu tehtud sült – imehead! Ja samuti Anu tehtud punasesõstravein lõi meele peagi erksaks ja naeru ja nalja oli palju. Kahjuks ainult meie “diskor”, Anu kaasa, kannatas hambavalu käes, kuid mingil hetkel unustas vist temagi oma häda ja muutus lõbusaks.
Pärast sööki tulid mängud. Vanasõna “tühi kott ei seisa püsti” nägi vastasmeeskonna arvamiseks välja selline, et kogu näitetrupp õgis virtuaalset sööki, Mikk aga kukkus pidevalt murule pikali. Äraarvajad ei arvanud tükk aega õiget vastust ära, ja Mikk sai õige mitu korda kukkuda.
Siis oli kandsid Madis Rene, Olev ja Kärt ette muistendi “Dirigent, tenor ja sopran”, mis lõppes Dirigendi tõdemusega, et kuna taas ühtegi tenorit koori juurde värvata ei õnnestunud, tuleb Kaarli kontsertkoorist teha naiskoor.
Pärast tegime kotijooksu, kaikavedu, nööriga kinniseotud jalgade jooksu kahes võistkonnas, kusjuures medalid said kõik. Ülle saagis päeval õunapuust sektorid, Aivar puuris augud paelte jaoks ja keegi kirjutas musta vildikaga peale kirja Nõva 2004.
Väga armas oli Anu luulekava enda ja Evelini luuletustega. Ille mängis kitarril vahele laule Alendrilt.
Öömajaliseks jäid paljud. Eriti vahva oli neil magada Amadeusi talu teisel korrusel. Sinna viib Renate lammutatud linnamaja sisetrepp, vanaaegne ja kägisev. Välistrepina võõrkeha. Teine korrus koosneb ühest suurest toast, vingest vannitoast ja Amadeusi ehk Kapten Trummi magamistoast, mille otseseinas on päratusuur aken vaatega rehealusesse. Mainimata ei saa jätta Amadeusi geniaalselt kaunist tualettruumi esimesel korrusel: see on ehitatud väljapoole maja, kuid pääseb sinna majast. Seinad on klaasist, kõik on nii õhuline. Siiski ei paista hädaline välja põllule, vaid ümber klaasi on istutatud elupuid.