Kontsertkoori lipp Foorum Koosseis Kroonika Repertuaar Kontaktandmed Hooaeg Kaarli kiriku kodulehekülg Proovid Tutvustus
 

KROONIKA
HOOAEG 2003-2004

Koori kroonik - Kadi Heinsalu

Jõulukontsert
Esmaspäev, 22. detsember

Kõige tuisusema õhtu kontsert
Sisuliselt oli see meie koori olulisim jõulukontsert: täiskava Kreegi vaimulikest jõululauludest oma kirikus, ehkki olime nädal varem sama kavaga Tartus käinud.
Sellele kontserdile hakkasin varakult minema. Kogunemine oli pool kuus õhtul ja oli näha, et kui 45 minutit varem minema ei hakka, ei jõua töökohast kirikuni jäävat umbes kolme kilomeetrit läbida. Hommikust peale hoogu juurde keerutanud tuisk oli keskpäevaks umbe ajanud kõik Tallinna tänavad. Töökoha aknast paistis Pärnu maanteed pidi voogav autodelint nagu üks pikk lõputu leinarongkäik, isegi hullem, kuna liikumine mõlemas suunas oli peaaegu olematu. Midagi sellist ei mäletanud me kolleegidega ammusest ajast. Pealegi oli lumetuisk saabunud üleöö, peaaegu kuu kestnud sooja perioodi järel.
Jõudnud autoga pika venimise peale peaaegu õigeks ajaks kiriku juurde, libisesin kurvalt mööda siseõue keeravast teest, kuna see oli nii paksu lumekorraga kaetud, et sisse sõitmine võrdunuks kohese kinnijäämisega. Õnnestus leida parkimiskoht umbes pool kilomeetrit kirikust eemal ja õigeks ajaks proovisaali siseneda. Leidsin sealt vaid Pireti ja president Ülle. Nii viie minuti pärast helistas Mikk, et tiirutab 25. minut ümber kiriku ja loodab kohe maha sõita. Tal õnnestuski auto kiriku ette parkida ilma kinnijäämiseta. Ootasime juba neljakesi koorirahvast ja vaatasime hämmastusega akna taga kulgevat lõputut aeglast liiklussumma. Tasakesi, väga pikkade vahedega jõudis üks ja teine kohale. Kell oli juba kuus läbi, kuid meil oli koos napilt ansambli jagu lauljad. Mikk kaalus kontserdi ärajätmist. Naljahambad kaalusid Kuku raadiosse teate panekut, et kõik kes Kaarli kiriku lähedal ja koorilaulu vastu huvi tunnevad, tulgu ja proovigu, täna on võimalus ka teistel lauljatel.
Piret läks kirikusse, äkki mõni tuleb otse sinna. Poole tunni jooksul polnud sinnagi keegi jõudnud, üksnes Ülle telefonile helistati aeg-ajalt ja anti teada, et ollakse veninud ühistranspordiga sammuke jälle kirikule lähemale. Igaüks, kes kohale jõudis, rääkis oma loo, mis osalt kordus, nüanssidelt oli erinev. Nalja oli palju.
Pool tundi enne kontserdi algust läksime kirikusse ja tundus, et Mikk oli otsustanud, et kontsert siiski toimub. “Võtke seda kui sürri,” kordas ta kavala naeruga ja seda me ka tegime.
Mida lähemale kell seitsmele nihkus, seda rohkem rahvast kohale jõudis. Tõtt öelda oli minut enne seitset kõik see mees rivis, väheste eranditega. Näiteks Anu sopranist loksus ikka kuskil Mustamäe ja kiriku vahel marsas ja jõudis alla kuulama alles viimaseks lauluks, ta oli kolm tundi linna sõitnud ja selle ajaga pool marsajuhi elu ära kuulanud, kuna istus tema kõrval!
Mikk kärpis ühte Kreegi laulu, jättes ära suurema osa salmidest. Teised Kreegi jõululaulud esitasime nagu peab. Kontsert oli maru ja südamlik. Heli mängis kaunilt vahele saksofoni soolosid, meie pingutasime mis jaksasime, ehkki hääled olid lahti jäänud laulmata. Kuulajaid oli ka all kümnekonna ringis, lõpu poole tuli juurde, inimesed hakkasid tuisus kohale jõudma. All kuulanud Kalle Väärtnõu loendas 21 inimest, vaid napilt vähem kui lauljaid!
Kui kontsert sai lõpuks kenasti läbi, siis ummikud ja tuisk mitte. Ummikud jätkusid ka õhtul kell kümme ja kontrastiks oli järgmine hommik nii säravalt päikesepunane ja tuulevaikne, et eilne tundus kui unenägu. Raadiost ütlesid ametnikud, et viimati oli selline hullumaja liikluses neli-viis aastat tagasi detsembris ja siis lasti üks vastutav kommunaalameti juht ametist lahti.