Kontsertkoori lipp Foorum Koosseis Kroonika Repertuaar Kontaktandmed Hooaeg Kaarli kiriku kodulehekülg Proovid Tutvustus
 

KROONIKA
HOOAEG 2003-2004

Koori kroonik - Kadi Heinsalu

Kooripidu Laagris
Laupäeval, 22. nove
mbril

Pidu toimus disko stiilis. Algatusgrupp: Ülle, Ingrid, Anu ja Kersti nägid koos paljude kooriliikmetega väga vaeva, et eeskava vägev oleks. Peamine raskuspunkt oligi sorpanite häälerühmal ja nende pereliikmetel. Näiteks Anu mees oli diskoriks, Kersti mees fotograaf. Ah jaa, ja bass Risto, kel juhuslikult oli tol päeval sünnipäev, võttis pidu filmilindile.
Mis siis ootas kogunenud rahvast 22. novembri õhtul Laagri kultuurimajas?
Kõigepealt kohtumine meie kunagise koori liikme Sirje Liiviga – kes töötab seal. Edasi ehitud saal ja nurgas äravahetamiseni sarnases mustas ülikonnas ja mustade bakenbardidega diskorid (Anu mees Indrek ja Riho sõber Marek) arvutiga seinale 80ndate hittidest videoklippe mängimas/näitamas.
Saal nägi välja nagu 80ndate kolhoosipidudel – suur tühi ruum, värvilised lambikesed, seinte ääres toolirida, esinejaid ootav lava saali eesotsas.
Etteasteid oli plaanis palju! Ehkki tants läks lahti peaaegu kohe peo alguses, oli puhast tantsuaega vähe, kuna kogu aeg toimus midagi!
Avapauguks oli tavapärane tutvumismäng. Keset saali tõmmati voodilina, rahvas jagunes kaheks teine teisele poole lina ja kui lina kord-korralt maha tõmmati, kargas kummaltki poolt kaks inimest ette ja pidid kiiresti teise nime karjuma. Kes hiljaks jäi, pidi hiljem panti lunastama. Nimesildid olime kenasti rinda kleepinud.
Ettevalmistused peoks käisidki juba nädalaid, kui Anu kodus harjutati tantsusamme ja näitemängu. Diskorid olid lisaks suurele muusikakogusele arvutiga konstrueerinud mängu “Kes tahab saada miljonäriks” küsimused, täpselt nagu päriselt. Küsimused puudutasid muidugi koori ja kirikut, aga olid sellise kiiksuga, et nuta või naera, pigem muidugi naera. Mängujuhiks oli tenor Lennart. Miljonimängus jõudis kõige kaugemale noortekoori esindajana meie peole tulnud Janno, kes siiski rohkem kui mõni tuhat krooni ei võitnud, või siis väsis ta nipiga küsimustest lihtsalt ära.
Oli mäng “Tähed muusikas”. Enamus laule arvati kiirelt ära. Mängu juhtis Hannes. Hannes koos Aiviga oli ka ühistantsude juhendajaiks ja eestvedajaks. Peamiselt olid need inspireeritud hispaania tantsuhittedest ja kui me kõik koos saalis rivis ühtemoodi tantsuliigutusi tegime, siis ei jäänud see millegi poolest alla Hispaania suvituskuurortide baarides samasugustele ühistantsudele.
Naised olid vaeva näinud diskostiilis riietusega, koos sätendava meigiga. Mingil hetkel paiskus saaliuks valla ja sisse tormas huilates mustades sukkades ja miniseelikus Merike, juuksed uljalt ühele küljele köidetud ja laupealsed läikima värvitud. Merike asus kohe hoogsalt kepslema nagu üleskeeratud vurr ja seda energiat, mis temas sel hetkel oli, oleks võinud kasutada vähemalt toatäie elektri tootmiseks. Kersti oli leidnud kreemise, helesinise, 80ndate ameerika filmidest nähtud kostüümi, millele sekundeerisid sokkides jalad. Kersti pälvis õhtu lõppedes parima kostüümi auhinna. Lahedad olid ka Hannes ja Aivi, Hannesel must parukas ja roosad päikeseprillid, Aivil võluv lilleline kleit.
Amadeus ja Renate ilmusid lavale rollides: Amadeus kui (miskipärast) Eesti rahvariides rinnakas eakas lauluõpetaja, ja Renate kui usin õpilane, kes ise ei tea mida tegelikult soovib. Nende dialoog ja lõpuks ka paar laulukest olid seda säravamad, et kumbki silmnähtavalt naudib laval esinemist ja improvisatsiooni. Pärast selgus, et rahvariided olid laenatud sealtsamast kultuurimajast kihku-kähku, sest Amadeusi päris kostüüm oli maha ununenud.
Siis seati lavale laud ja kaks tooli ja Tiiu koos Oleviga etendasid pala omaaegsest “Meelejahutajast”. Tõeliselt totakas ja pisarateni naeru kiskuv dialoog, milles arst katsub aru saada patsiendist, kes kurdab, et magab maakaartide vahel ja seepärast on tal jalg pidevalt Kaspia meres ja märjad. Lõpuks selgus, et ta on põlve Uurali mägede vastu siniseks löönud ka veel.
Siis jooksid lavale ABBA ja hiljem Baccara ansambli liikmed. Soolonumbri karaoke korras esitas uus bass Mati, koos kitarriga. Reimo astus lavalt läbi ja laulis silmi häbelikult peites kaks suurepärast laulu. Lõpuks tormasid saali Tiiu, Ülle, Anu ja Kersti ühtemoodi T-särkides ja esitasid tüüpilise 80ndate aastate tantsunumbri.
Dirigent Mikk oli koos vanema tütrega ja breikis teiste seas hoolega, nokkmüts kuklas.
Ingrid korraldas kaasavõetud salatite söömise võistluse. Žüriis olid Janno (esimees), Lennart, koorijuht Miku tütar Paula ja Sirje Liiv. Suur oli üllatus, et esikoht läks Olevi salatile. Selles oli palju spinatit, tõesti väga maitsev oli! Naised alguses kahtlustasid, et kindlasti oli Olevil abiks kodus abikaasa, kuid selgus, et mitte! Olev teeb meelsasti kodus süüa ja ka selle salati oli ta ise teinud.
Pidu pidi lõppema kell 23.00, kuid veel keskööl ei olnud märki lõpetamise kohta. Tasapisi rahvas hakkas siiski lahkuma, aga tõesti aeglase sammuga.

Ürituse jooksul tehti ka hulga häid pilte. Eriti hää ülevaate peo jooksul toimunust leiab järgnevalt lehekülhelt -> LINK!!!