Kontsertkoori lipp Foorum Koosseis Kroonika Repertuaar Kontaktandmed Hooaeg Kaarli kiriku kodulehekülg Proovid Tutvustus
 

KROONIKA
HOOAEG 2001-2002

Koori kroonik - Kadi Heinsalu

Kontsert Rootsi Mihkli kirikus
9. märts 2002

Seekordne esinemine oli omapärane nii koha kui aja poolest. Esiteks ei olnud vist suurem osa lauljatest seni saanud mahti sisse astuda vanalinnas Niguliste kiriku lähedal asuvasse Rootsi Mihkli kirikusse ja osa meist külastas seda kohta viimati nõukogude ajal, kui kirikuruumides tegutses spordisaal.
Teiseks pidi kontsert algama hilisel ajal, alles kell 20.30 ja ausalt öeldes ei teadnud keegi ka täpselt, kellele see mõeldud oli. Osa seostas seda Tallinna pommitamise aastapäevaga.
Kirik näeb välja imearmas ja hele, lisaks osutus akustika suurepäraseks. Kümmekond minutit enne kontserti algust polnud veel ka publikut, ja võis eeldada, et tegemist tuleb tavapära hõreda publikuga. Aga ei, siis avanesid uksed ja saabus terve grupp kirikutegelasi, kokku viiskümmend meest-naist silmaga haarates!
Tegemist oli Porvoo liikmeskirikute konverentsiga, mis oli pühendatud Porvoo ühisavalduse 10. aastapäevale. Meie kontsert oli mõeldud turgutuseks ja lõpetuseks järjekordsele väsitavale tööpäevale.
Niisiis - saal oli üle mitme aja rahvast täis! Laulsime ja laulsime, kuni Piret hakkas juhatama Naujalise "In monte Olivettit", tehes kätega energilisi liigutusi, nagu ikka enne laulu alustamist, ja meie .... ei teinud seepeale piuksugi! Koor ei julgenud alustada ja seda nii tavatult üksmeelselt, et Piret vehkis meie ees abitult veel paar korda kätega ringe teha ja pööritas seejuures imestavalt silmi. Piret lasi käed korraks rüppe ja läks siis teisele katsele. Teisel korral õnnestus lauluga pihta hakata ja kenasti lõpuni laulda. Muide, osa meist tunnistas hiljem, et võitles terve laulu ajal hiljem pealetükkiva naeruga, kuigi naerda muidugi midagi polnud.
Kontserti ilmestas ka Pireti impulsiivne otsus tutvustada pärast Lea Gabrali laulude laulmist publikule ka heliloojat ennast; teisest reast koori ette tõmmatud Lea pälvis sooja aplausi. Kui olime viimase laulu ette kandnud, plaksutas publik soojalt ja kaua ja lõpuks tõusis püsti! Meie kummardusi ei jõudnud ka keegi kokku lugeda, nii et kontsert lõppes vastastikku südamlikus õhkkonnas. Need kenad inimesed tulid hiljem osaga kooriliikmeist rääkima ja eraldi tänama.