Kontsertkoori lipp Foorum Koosseis Kroonika Repertuaar Kontaktandmed Hooaeg Kaarli kiriku kodulehekülg Proovid Tutvustus
 

KROONIKA
HOOAEG 2001-2002

Koori kroonik - Kadi Heinsalu

Kolmapäevane kooriproov
13. veebruar 2002

See proov oli mitme põhjuse pärast eriline ja vajab jäädvustamist. Kahjuks ei osanud sündmusi ette aimata ja fotoaparaati kaasa võtta. Sestap väike kirjatükk.
Taustast niipalju, et eelmisel õhtul olid Andrus Veerpalu ja Jaak Mae sõitnud Salt Lake Citys endale oluümpiamedalid meeste 15 km murdmaasuusatamises.
Meid oli aga kella 18.30ks kogunenud prooviruumi järgmises koosseisus: üks sopran (Anu), paar meest ja nii 13 alti. Miskipärast olid just sellesse proovi tulnud kõik need aldirühma naised, kes olid kas väga harva kohal käinud või isegi aasta-pool vahet pidanud. Igatahes olid mõlema aldirühma tooliread naistega täitumas ja tundus, et kohe läheb kitsaks!
Alustasime häälte lahtilaulmist Heli juhtimisel. Aeg-ajalt avanes uks ja… sisse poetus järjekordne alt! Vahepeal siiski üks sopran, Merike. Arutasime, et nüüd on puudu vaid Renate. Ja ta tuligi! Enam ei osanud kedagi oodata. Aga siiski - kõige lõpuks, kui oli tulnud ka sopran Helena, tuli veel üks alt - Mai, ja tema oli koos tütretirtsuga, järelkasvuga!
Lõpuks olid jõuvahekorrad naishäälerühmade vahel järgmised: kolm sopranit ja 17 alti. Niipalju pole meid isegi nimekirjas enam… Sellises koosseisus lihvisime Mart Siimeri spetsiaalselt meie koori jaoks vabariigi aastapäevaks kirjutatud laulu "Palveteks põimitud peod".
Umbes tunni aja pärast avanes uks ja sisse astus… mitte järjekordne alt, vaid Siimer. Tal õnnestus kuulata meie laulmise viimaseid fraase. Kuna suurem osa meist nägi teda esmakordselt, oli põnevust palju. Noor pikk prillidega mees, pisut häbeliku moega ja kogu aeg naeratav. Siimer võttis jope maha ja istus Heli kutsel klaveri taha. Hakatuseks mängis ta otsast lõpuni kogu loo, mõjus vägevalt. Siis teatas ta laia naeru saatel: "Seda tuleb kurvalt laulda!" Raske teha, kui laul ise maþooris ja helilooja seda öeldes ise ka naerab.
Igatahes asusime tema pilli saatel uuesti laulu laulma ja nii mõnegi koha peal ta katkestas meid palvetega: "Seda kohta laulge kavalamalt. Seda laulge salapärasemalt!". Helil õnnestus teda veenda meid esinemisel ise orelil saatma. "Aga miks ka mitte?" ütles Siimer pärast pisukest kõhklemist. Aldirühma ülekaal torkas ka talle kõrvu, sest ühe koha peal tegi ta märkuse: "Alt kõlab siin liiga agressiivselt." Püüdsime siis kavalamalt ja tasemini laulda.